Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 20 Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.
Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: „Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!
Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema?
Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!”
Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus.
Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!”
Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.
Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: „Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?”
Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.
Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!”
See oli Meriba vesi + Nimi Meriba tähendab 'etteheide', 'riid'. , kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
Nad istusid pimeduses ja surmavarjus, olid vangis viletsuses ja raudus,
sest nad olid tõrkunud vastu Jumala sõnadele ja olid põlanud Kõigekõrgema nõuannet.
Siis ta alandas nende südant vaevadega; nad komistasid, ja ei olnud aitajat.