Piibel.NET
Otsing Ps 103:1-5,14-22;Mk 15:33-39;Hb 2:1-10
(31 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 103 Taaveti laul. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime!
Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu!
Tema annab andeks kõik su ülekohtu, tema parandab kõik su tõved.
Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega nagu pärjaga.
Tema täidab su suu heaga, et su iga saab uueks nagu kotkal.
Sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm.
Inimese elupäevad on nagu rohi: ta õitseb nõnda nagu õieke väljal;
kui tuul temast üle käib, ei ole teda ja tema ase ei tunne teda enam.
Aga Issanda heldus on igavesest igavesti nendele, kes teda kardavad, ja tema õigus jääb laste lastele,
neile, kes peavad tema lepingut ja mõtlevad tema korraldustele, et teha nende järgi.
Issand on oma aujärje kinnitanud taevasse, tema kuningriik valitseb kõiki.
Kiitke Issandat, tema inglid, teie, vägevad sangarid, kes täidate tema käske, kuuldes tema sõna häält!
Kiitke Issandat, kõik tema väehulgad, tema teenijad, kes teete tema tahtmist!
Kiitke Issandat, kõik tema tööd kõigis tema valitsuse paigus! Kiida, mu hing, Issandat!
Markuse 15 Ja kui keskpäev kätte jõudis, tuli pimedus üle kogu maa kuni kella kolmeni pärast lõunat.
Ja kella kolme ajal kisendas Jeesus valju häälega: „Eloii, Eloii, lemaa sabahtani?” - see on tõlgitult: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?”
Ja mõned juuresseisjaist sõnasid seda kuuldes: „Ennäe, ta hüüab Eelijat appi!”
Aga keegi jooksis, kastis käsna äädikasse ja, pistnud selle pilliroo otsa, pakkus talle juua, üteldes: „Noh, olgu, eks me näe, kas Eelija tuleb teda maha võtma!”
Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge.
Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.
Aga Jeesuse vastas seisev sadakonnaülem, nähes teda nõnda hinge heitvat, ütles: „See inimene oli tõesti Jumala Poeg!”
Heebrealaste 2 Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda, mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks.
Sest kui juba inglite kaudu räägitud sõna jäi püsima ning iga üleastumine ja sõnakuulmatus sai oma õige palga,
kuidas siis meie võiksime pageda, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis sai alguse Issanda enda kuulutusest ja mida meile on kinnitanud need, kes kuulsid,
kusjuures Jumal ise on kinnitanud nende tunnistust tunnustähtede ja imedega, mitmesuguste vägevate tegudega ning Püha Vaimu andidega, mida ta jagas oma tahtmise järgi.