Eestikeelne Piibel 1997
Nutulaulud 3 Ma olen kogu oma rahva naeruks, nende igapäevaseks pilkelauluks.Ta toitis mind kibedate taimedega, jootis mind koirohuga.
Ta vajutas mu põrmu, laskis mu hambad kuluda sõmeras.
Jah, sina tõukasid mu hinge rahupõlvest välja, ma olen unustanud, mis on õnn.
Ma ütlen: Kadunud on mu jõud ja mu lootus Issanda peale.
Mõtle mu viletsusele ja kodutusele, koirohule ja mürgile!
Sina küll mõtled sellele, et mu hing on rõhutud.
Seda võtan ma südamesse, sellepärast loodan ma veel:
see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud:
need on igal hommikul uued - sinu ustavus on suur!
Issand on mu osa, ütleb mu hing, seepärast loodan ma tema peale.
Issand on hea neile, kes teda ootavad, hingele, kes teda otsib.
Hea on oodata kannatlikult Issanda päästet.
Hea on mehele, kui ta kannab iket oma nooruses.
Ta istugu üksi ja vakka, kui see on pandud ta peale!
Ta pistku oma suu põrmu - võib-olla on veel lootust!