Eestikeelne Piibel 1997
Nehemja 2 Siis ma vastasin ja ütlesin neile: „Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!”Rooma 13 Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud.
Nõnda siis, kes paneb vastu võimule, paneb vastu Jumala antud korraldusele, vastupanijad aga tõmbavad enese peale nuhtluse.
Ülemused ei ole ju hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sa aga ei taha tunda hirmu võimu ees, siis tee head, ja sa saad tema käest kiitust,
sest ta on Jumala teener sinu heaks. Kui sa aga teed kurja, siis tunne hirmu, sest ta ei kanna mõõka asjata, ta on ju Jumala teener, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes teeb kurja.
Niisiis on alistumine vajalik, seda mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast.
Seepärast te maksate ka makse. Nemad on ju Jumala ametnikud, kes just sellega pidevalt tegelevad.
Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!
2. Tessaloonika 2 Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja armust meile andnud igavese julgustuse ja hea lootuse,
julgustagu teie südant ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas!
Juudit 14 Siis Juudit ütles neile: „Kuulge nüüd mind, vennad! Võtke see pea ja riputage oma müüririnnatise külge!
Ja niipea kui hommik koidab ja päike paistab maa peale, võtku igaüks oma sõjariistad ja mingu kõik tugevad mehed linnast välja! Ja määrake neile pealik, otsekui tahaksite minna alla tasandikule assüürlaste eelväe vastu! Aga ärge minge alla!
Siis nad haaravad kogu oma sõjavarustuse, lähevad oma leeri ja äratavad Assuri sõjaväe pealikud ning jooksevad üheskoos Olovernese telgi juurde. Aga nad ei leia teda ja neid valdab hirm, nõnda et nad põgenevad teie eest.
Siis teie ja kõik, kes elavad kogu Iisraeli alal, ajage neid taga ja lööge nad maha nende teedel!
Aga enne kui te seda teete, kutsuge minu juurde ammonlane Ahior, et ta näeks ja tunneks ära selle, kes halvustas Iisraeli sugu ja kes läkitas tema meie juurde otsekui surma!”
Siis nad kutsusid Ahiori Ussija kojast. Kui ta tuli ja nägi Olovernese pead ühe rahvajõugus oleva mehe käes, siis ta langes silmili maha ja kaotas meelemärkuse.
Aga kui nad olid ta üles tõstnud, siis ta langes Juuditi jalge ette ja kummardas tema ees ning ütles: „Ole ülistatud kõigis Juuda telkides ja kõigi rahvaste seas! Kes sinu nime kuulevad, need kohkuvad!
Ja nüüd jutusta mulle, mis sa neil päevil oled teinud!” Ja Juudit jutustas talle rahva keskel olles kõik, mis ta oli teinud, alates päevast, mil ta oli välja läinud, kuni võimaluseni sellest neile nüüd rääkida.
Kui ta kõnelemise oli lõpetanud, siis rahvas hõiskas suure häälega ja tõstis linnas rõõmuhäält.
Aga kui Ahior nägi kõike seda, mis Iisraeli Jumal oli teinud, siis ta uskus kindlalt Jumalasse, laskis ümber lõigata oma eesnaha ja liitus Iisraeli sooga, olles sellega tänapäevani.