Eestikeelne Piibel 1997
Markuse 11 Ja kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritestja ütles neile: „Minge külla, mis on teie ees, ja kohe, kui jõuate sinna, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel ükski inimene. Päästke see lahti ja tooge siia!
Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis öelge: Issand vajab teda ja läkitab ta peatselt tagasi!”
Jüngrid läksid ja leidsid sälu seotuna värava juures tänaval ja päästsid ta valla.
Ja mõned sealseisjaist ütlesid neile: „Mis te teete, et päästate sälu lahti?”
Aga nemad ütlesid neile just nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja nad jäeti rahule.
Ja nad tõid sälu Jeesuse juurde ja heitsid oma rõivad ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
Ja paljud laotasid tee peale oma rõivad, aga teised väljadelt raiutud oksi.
Need aga, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel!
Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulev kuningriik! Hoosanna kõrgustes!”
Johannese 12 Järgmisel päeval kuulis pühadeks kogunenud suur rahvahulk, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
ja palmipuude oksi võttes läks rahvas välja talle vastu ja hüüdis: „Hoosanna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”
Aga Jeesus leidis eeslisälu ning istus selle selga, nõnda nagu on kirjutatud:
„Ära karda, Siioni tütar! Ennäe, su kuningas tuleb eeslisälu seljas istudes.”
Esialgu ta jüngrid ei mõistnud seda, aga kui Jeesus oli kirgastatud, siis tuli neile meelde, et see oli kirjutatud tema kohta ja et nad temale seda olid teinud.