Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 110 Taaveti laul. Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist. Valitse keset oma vaenlasi!
Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”
Issand on su paremal käel, ta purustab kuningad oma viha päeval.
Ta mõistab kohut rahvaste seas ta täidab kõik laipadega, ta purustab päid laial maal.
Ta joob jõest tee ääres, seepärast ta tõstab oma pea üles.
Jesaja 65 Sest vaata, ma loon uue taeva ja uue maa. Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tule meeldegi,
vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.
Mina rõõmutsen Jeruusalemma pärast ja tunnen rõõmu oma rahvast; seal ei ole enam kuulda nutu- ega hädakisahäält.
Seal ei ole enam imikut, kes elab ainult mõne päeva, ega rauka, kellel ei täitu ta päevade määr, nooreks peetakse seda, kes sureb saja-aastaselt, ja neetuks seda, kes ei saa sadat aastat täis.
Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja.
Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd.
Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita lapsi hirmu jaoks, sest nad on Issanda õnnistatud sugu ja koos nendega on õnnistus nende võrseil.
Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.
Hunt ja tall käivad koos karjas, lõvi sööb õlgi nagu veis ja mao toiduks on põrm: ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, ütleb Issand.
Matteuse 25 Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”
Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”
Aga arukad vastasid: „Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem kaupmeeste juurde ja ostke enestele!”