Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 9 Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.Sina teed rohkeks rahva, ja valmistad talle suure rõõmu: nad rõõmustavad sinu ees otsekui lõikusajal ollakse rõõmsad, otsekui saaki jagades hõisatakse.
Sest tema koorma ikke ja tema õla kepi, tema sundija vitsa sa murrad nagu Midjani päevil.
Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres vettinud vammus põletatakse tuleroaks.
Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.
Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti. Vägede Issanda püha viha teeb seda.
Luuka 2 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.
Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale,
et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.
Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.”
Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas:
„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel!”
Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.