Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 33 Ja see on õnnistus, millega Mooses, jumalamees, õnnistas Iisraeli lapsi enne oma surma;ta ütles: „Issand tuli Siinailt ja säras neile Seirist; ta paistis Paarani mäelt, ta tuli Kaadesisse Meribast, + Teine võimalik tõlge: 'saabus Püha kümneist tuhandeist'. temast paremat kätt jäi Asdod.
Jah, ta armastab rahvaid, kõik ta pühad on sinu käes; nad heidavad su jalge ette, nad korjavad üles su sõnad:
„Mooses on meile andnud Seaduse, Jaakobi kogudus on tema omand.”
Ja Juuda kohta ta ütles nõnda: „Kuule, Issand, Juuda häält ja too ta oma rahva juurde! Võidelgu ta oma kätega selle eest, ja ole sina talle abiks ta vaenlaste vastu!”
Ja Benjamini kohta ta ütles: „Issanda lemmik, kes elab julgesti ta juures. Tema kaitseb teda alati ja elab tema mäerinnakute vahel.”
Ja Joosepi kohta ta ütles: 'Issand õnnistagu tema maad kastega - parimaga taevast, ja veega sügavusest, mis asub all;
parimaga, mida päike välja toob, ja parimaga kuude saadustest;
parimaga ürgseilt mägedelt ja parimaga igavestelt küngastelt,
maa parima vilja ja küllusega! Selle lembus, kes elas kibuvitsapõõsas, tulgu Joosepi pea peale, oma vendade vürsti pealaele!
Joosua 7 Aga Iisraeli lapsed talitasid hävitamisele määratuga petise kombel, sest Aakan, Serahi poja Sabdi poja Karmi poeg Juuda suguharust, võttis enesele midagi hävitamisele määratust. Seepärast süttis Issanda viha põlema Iisraeli laste vastu.
Joosua läkitas nüüd Jeerikost mehi Aisse, mis on Beet-Aaveni ligidal Peetelist ida pool, ja rääkis neile, öeldes: „Minge ja kuulake maad!” Ja mehed läksid ning uurisid Aid.
Kui nad tulid tagasi Joosua juurde, siis nad ütlesid temale: „Ärgu mingu kogu rahvas! Mingu ainult kaks või kolm tuhat meest ja vallutagu Ai! Ära väsita seal kogu rahvast, sest neid on vähe!”
Nii läks sinna rahva hulgast ligi kolm tuhat meest, aga nad põgenesid Ai meeste eest.
Ja Ai mehed lõid neist maha kolmkümmend kuus meest ning ajasid ülejäänuid taga värava eest kuni Sebarimini ja lõid neid nõlvakul. Siis sulas rahva süda ja muutus veeks.
Aga Joosua käristas oma riided lõhki ning heitis Issanda laeka ette silmili maha ja jäi sinna kuni õhtuni, tema ja Iisraeli vanemad, ja nad panid endile põrmu pea peale.
Ja Joosua ütles: „Oh Issand Jumal, miks lasksid tulla selle rahva üle Jordani, et annad meid emorlaste kätte hukkamiseks? Oleksime ometi otsustanud jääda teisele poole Jordanit!
Oh Issand! Mida peaksin ütlema pärast seda, kui Iisrael on pööranud oma vaenlase poole selja?
Kui kaananlased ja kõik maa elanikud kuulevad sellest, siis nad piiravad meid ümber ja kaotavad meie nime maa pealt. Mida sa mõtled teha oma suure nime heaks?”
Aga Issand ütles Joosuale: „Tõuse! Miks sa lamad silmili maas?
Iisrael on pattu teinud ja on rikkunud ka minu lepingu, mille ma nendega tegin; nad on endile võtnud hävitamisele määratust, jah, nad on varastanud ja petnud ning on selle isegi pannud oma asjade hulka.
Sellepärast Iisraeli lapsed ei suuda oma vaenlastele vastu panna, vaid nad pööravad vaenlaste poole selja, sest nad ise on määratud hävitamisele. Mina ei ole enam teiega, kui te ei kõrvalda endi keskelt hävitamisele määratud asja.
Tõuse, pühitse rahvast ja ütle: Pühitsege endid homseks! Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Üks hävitamisele määratud asi on su keskel, Iisrael. Sa ei suuda enne oma vaenlastele vastu panna, kui te endi keskelt ei ole kõrvaldanud hävitamisele määratud asja.
Hommikul astuge ette oma suguharude kaupa ja see suguharu, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette suguvõsade kaupa; ja suguvõsa, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette perekondade kaupa; ja perekond, kellele Issanda liisk osutab, astugu ette mees-mehelt!
See, keda tabatakse hävitamisele määratud asjaga, põletatagu tulega, tema ja kõik, mis tal on, sest ta on rikkunud Issanda lepingu ja on Iisraelis teinud häbiteo!”