Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 65 vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast. Sest vaata, ma loon Jeruusalemma rõõmuks ja ta rahva rõõmustuseks.1. Timoteose 4 Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea ja miski pole taunitav, mida võetakse vastu tänuga,
Heebrealaste 12 Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!
Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.
Võtke siis eeskujuks teda, kes on kannatanud niisugust patuste vaenu enese vastu, et te ei väsiks ega teie hing ei nõrkeks.
Juudit 5 Ja sündis, kui Ahior oli lõpetanud nende sõnade kõnelemise, et nurises kogu rahvas, kes oli ümber telgi ja ümberringi. Olovernese suured isandad ning kõik ranniku ja Moabi elanikud ütlesid, et ta tuleb tükkideks raiuda:
„Sest meie ei karda Iisraeli lapsi. Jah, vaata, see on rahvas, kellel ei ole jõudu ega vägevust tugevaks tapluseks.
Seepärast lähme üles, ja nad on parajaks palaks kogu sinu sõjaväele, valitseja Olovernes!”
Juudit 6 Kui nõupidamise juures olnud meeste lärm oli vaikinud, ütles Olovernes, Assuri sõjaväe ülempealik, kõigi muulaste juuresolekul Ahiorile ja kõigile Moabi poegadele:
„Kes sa õigupoolest oled, Ahior, ja kes on need Efraimi palgalised, et sa meie keskel ennustad nagu täna, ja keelad sõdimast Iisraeli soo vastu, et nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma? Ja kes muu on jumal kui mitte Nebukadnetsar? Tema läkitab oma sõjaväed ja hävitab nad maa pealt ning nende Jumal ei päästa neid.
Sest meie, tema sulased, lööme nad maha nagu üheainsa mehe, ja nad ei suuda vastu panna meie hobuste rammule.
Sest hobustega me tallame nad ära, nõnda et mäed joobuvad nende verest ja nende väljad on täis nende laipu. Ühte sammugi ei suuda nad seista meie vastu, vaid hukkuvad sootuks, ütleb kuningas Nebukadnetsar, kogu maailma isand. Jah, tema on nõnda ütelnud, ei lähe tühja tema kõneldud sõnad.
Aga sina, Ahior, Ammoni palgaline, kes oled rääkinud neid sõnu oma patupäeval, ei näe enam minu palet tänasest päevast alates, kuni ma olen kätte maksnud tollele Egiptusest tulnud rahvale.
Siis minu sõjaväe mõõk ja minu abimeeste vägi torkab läbi su rinna ja sa langed nende haavatute sekka, kui ma tagasi tulen.
Minu sulased viivad su jälle mäestikku ning panevad mõnda mägitee äärsesse linna
ja sa ei sure enne, kui sind hävitatakse koos nendega.
Aga kui sa oma südames arvad, et neid ei vallutata, siis ära seda looda - mina olen rääkinud ja ükski minu sõna ei lähe tühja!”