Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 58 Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?Matteuse 19 Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?”
Tema ütles talle: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!”
Mees küsis temalt: „Millised?” Jeesus lausus: „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,
austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!”
Noormees ütles talle: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?”
Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!”
Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.
Siis Jeesus ütles oma jüngritele: „Tõesti, ma ütlen teile, rikas läheb taevariiki ränga vaevaga.
Taas ma ütlen teile, et hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki.”
Aga seda kuuldes jüngrid hämmastusid väga ja ütlesid: „Kes siis küll võib pääseda?”
Jeesus aga ütles neile otsa vaadates: „Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.”
Matteuse 25 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
Apostlite 21 Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde.
Temal oli neli tütart, kes olid neitsid ja kõnelesid prohvetlikult.
Kui me mõneks päevaks sinna jäime, tuli Juudamaalt prohvet, Agabos nimi.
Ja ta tuli meie juurde, võttis Pauluse vöö, sidus oma käed ja jalad kinni ning ütles: „Nii ütleb Püha Vaim: Mehe, kelle oma on see vöö, aheldavad juudid nõnda Jeruusalemmas ja annavad paganate kätte.”
Seda kuuldes palusime meie ja ka sealsed vennad Paulust, et ta ei läheks Jeruusalemma.
Seepeale vastas Paulus: „Mis te teete, et te nutate ja vaevate mu südant! Sest ma olen valmis mitte üksnes laskma ennast Jeruusalemmas aheldada, vaid ka surema Issanda Jeesuse nime pärast.”
Aga kui ta ei lasknud end ümber veenda, rahunesime ja ütlesime: „Sündigu Issanda tahtmine!”