Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 53 Ta oli põlatud ja inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast.Luuka 18 sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse,
ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”
Johannese 18 Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat.
Pilaatus tuli siis ise nende juurde välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?”
Nad kostsid talle: „Kui see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!”
Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”,
et läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal tuleb surra.
Juudit 16 Ja Juudit alustas seda tunnistust terve Iisraeli keskel, ülistust, mida kogu rahvas hõisates kaasa laulis.
Ja Juudit ütles: „Hakake mängima minu Jumalale trummidega, laulge Issandale simblitega! Lisage kiituslaul temale, ülistage ja hüüdke appi tema nime!
Sest Issand on Jumal, kes lõpetab sõjad. Tema päästis minu jälitajate käest oma väeleeri rahva keskel.
Assur tuli põhja mägedelt, tuli oma tohutu suure sõjaväega. Nende hulk ummistas mäestikuojasid ja nende hobused katsid künkaid.
Ta käskis põletada minu maa, minu noored mehed tappa mõõgaga ja imikud paisata vastu maad, minu väetid võtta saagiks ja neitsid röövida.
Aga Issand, kõigeväeline, hävitas nad naise käe läbi.
Sest nende kangelane ei langenud noorte meeste käe läbi, ei tapnud teda titaanide pojad ega tunginud temale kallale pikakasvulised hiiud, vaid Juudit, Merari tütar, alistas tema oma näo iluga.
Sest ta võttis seljast leseriided Iisraeli rõhutute ülendamiseks, võidis oma palet salviga,
sidus oma juuksed paelaga ja pani selga linase rüü, et teda hurmata.
Tema kingad köitsid mehe silmad ja ta ilu võttis vangi tema hinge. Mõõk läbistas mehe kaela.
Pärslased jahmusid tema julguse pärast ja meedlasi kohutas tema kartmatus.
Kui siis hüüdsid mu rõhutud, nemad kartsid, mu väetid, nemad tundsid hirmu; tõstsid nad oma häält, siis nad põgenesid.
Noorte emade pojad torkasid nad läbi, haavasid neid kui põgenenud orje! Neid hukkas minu Issanda lahingurivi.
Ma laulan oma Jumalale uut laulu. Issand, sina oled suur ja auline, imetlusväärne väelt, võitmatu!
Kogu sinu looming teenigu sind! Sest sina ütlesid, ja see sündis, sina läkitasid oma Vaimu, ja see ehitas, ja ei ole ühtki, kes suudaks vastu panna sinu häälele.
Sest mäed liiguvad alustelt koos vetega, kaljud sulavad sinu palge ees otsekui vaha, aga neile, kes sind kardavad, oled sa väga armuline.
Sest väike on iga healõhnaline ohver, ja üpris vähene on kogu rasv sulle põletusohvriks, aga kes Issandat kardab, see on alati suur.