Eestikeelne Piibel 1997
Jesaja 52 Issand paljastab oma püha käsivarre kõigi rahvaste nähes, ja kõik maailma ääred saavad näha meie Jumala päästet.Matteuse 9 Kui Jeesus sealt edasi läks, järgnesid talle kaks pimedat, kisendades: „Taaveti Poeg, halasta meie peale!”
Kui ta siis koju tuli, astusid pimedad ta juurde. Ja Jeesus küsis neilt: „Kas te usute, et mina võin seda teha?” Nemad ütlesid talle: „Jah, Issand!”
Siis ta puudutas nende silmi ja ütles: „Teile sündigu teie usku mööda!”
Ja nende silmad avanesid. Ja Jeesus hoiatas neid: „Vaadake, et keegi sellest teada ei saaks!”
Aga nemad läksid välja ja levitasid juttu tema kohta kogu sellel maal.
Kui need olid lahkunud, vaata, siis toodi tema juurde tumm mees, kes oli kurjast vaimust vaevatud.
Ja kui kuri vaim oli välja aetud, hakkas tumm rääkima. Rahvahulgad panid seda imeks ja ütlesid: „Sellist asja ei ole Iisraelis iialgi nähtud!”
Variserid aga ütlesid: „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil.”
Matteuse 13 Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.
Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal
ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:„Vaata, külvaja läks välja külvama.
Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.
Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel polnud juurt.
Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle.
Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.
Kel kõrvad on, kuulgu!”
Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.
Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee äärde külvatu.
Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab,
aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.
Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.
Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.”
Johannese 1 Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas.