Eestikeelne Piibel 1997
Joel 2 Aga veel nüüdki ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja kurtes!Käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja!
Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse, nii et te saate tuua roaohvrit ja joogiohvrit Issandale, oma Jumalale?
Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek!
Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed ja imikud, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist!
Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas öeldama: Kus on nüüd nende Jumal?”
Siis Issand hoolitseb oma maa eest ja tunneb oma rahvale kaasa.
Ja Issand kostab ning ütleb oma rahvale: „Vaata, ma läkitan teile vilja, veini ja õli, et teil on seda kõike küllalt. Ma ei anna teid enam teotuseks paganate sekka.
Ja selle põhja poolt tulija ajan ma teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; ja temast tõuseb hais, tõuseb roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju.
Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju!
Ärge kartke, välja loomad, sest kõrbe rohumaad löövad haljendama ja puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud kannavad külluslikult!
Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmustage Issandas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi!
Siis saavad rehealused täis nisu ning tõrred voolavad üle veinist ja õlist.
Ja ma tasun teile nende aastate eest, kui saagi sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud - see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale.
Te saate küllalt süüa, te sööte kõhud täis, ja kiidate Issandat, oma Jumalat, kes teiega on talitanud imepäraselt. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse.
Joel 4 Paganad asugu teele ja mingu Joosafati orgu, sest seal ma istun ja mõistan kohut kõigi ümberkaudsete rahvaste üle!
Pistke sirp vilja külge, sest lõikus on valminud! Tulge, sõtkuge, sest surutõrs on täis! Tõrred voolavad üle, sest nende kurjus on suur.
Rahvahulk on rahvahulga kõrval Otsuseorus. Sest Issanda päev ligineb Otsuseorus.
Päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära.
Issand möirgab Siionist ja toob Jeruusalemmast kuuldavale oma hääle; taevas ja maa värisevad, aga Issand on varjupaigaks oma rahvale ja kindlaks linnaks Iisraeli lastele.
Siis te tunnete, et mina olen Issand, teie Jumal, kes elab Siionis oma pühal mäel. Jeruusalemm saab pühaks ja võõrad ei käi enam temast läbi.
Ja sel päeval sünnib, et mäed tilguvad värsket veini ja künkad voolavad piima; kõigis Juuda nõgudes voolab vesi ja Issanda kojast voolab välja allikas ning kastab Sittimi orgu.
Egiptus jääb lagedaks ja Edom saab kõrbeks vägivalla pärast Juuda laste kallal, sellepärast et nad oma maal on valanud süütut verd.
Aga Juuda jääb asustatuks igavesti ja Jeruusalemm põlvest põlve.
Ma tasun kätte nende vere eest, mille eest ma seni ei ole kätte tasunud. Ja Issand elab Siionis.”