Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 38 Siis vastas Issand Iiobile tormituulest ja ütles:„Kes on see, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead. Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast välja tuli,
kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
ning ütlesin: „Siiani sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?
Iiob 40 Ja Issand vastas Iiobile ning ütles:
„Kas tahab nuriseja vaielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!”
Siis Iiob vastas Issandale ja ütles:
„Vaata, ma olen selleks liiga tühine. Mida peaksin sulle vastama? Ma panen käe suu peale.
Ma olen kord rääkinud ja ma ei vasta enam, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee.”
Joel 2 Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmusta, sest Issand teeb suuri asju!
Matteuse 27 Aga varahommikul langetasid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb surmata,
ja viisid ta aheldatult ära ning andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.
Kui siis tema reetja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud surma, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõberaha ülempreestritele ja vanematele tagasi,
öeldes: „Ma olen teinud pattu, olen süütu vere ära andnud.” Nemad aga vastasid: „Mis see meie asi on? Vaata ise!”
Ja visanud hõberahad templisse maha, Juudas eemaldus, läks ära ja poos enese üles.
Aga ülempreestrid ütlesid neid hõberahasid üles korjates: „Neid ei tohi templivaramusse panna, sest see on vere hind.”
Nad võtsid nõuks osta nende eest potissepa põllu matmispaigaks muulastele.
Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänini.