Eestikeelne Piibel 1997
Markuse 11 Ja nad tulid uuesti Jeruusalemma. Ja kui Jeesus kõndis pühakojas, astusid ülempreestrid ja vanemad ta juurdeja ütlesid talle: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Või kes on andnud sulle selle meelevalla, et sa seda teed?”
Aga Jeesus ütles neile: „Minagi küsin teilt üht asja ja teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga mina seda kõike teen.
Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake mulle!”
Ja nad arutasid omavahel: Kui ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?”
Või peaksime ütlema, et inimestest? - aga nad kartsid rahvahulka, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.
Nii nad vastasid Jeesusele: „Meie ei tea.” Ja Jeesus ütles neile: „Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda kõike teen.”
Jaakobuse 4 Alistuge siis Jumalale! Pange vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.
Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Patused, puhastage käed ja kasige südamed, te hingelt kahestunud!
Tundke oma viletsust, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks!
Alanduge Issanda ette, siis ta ülendab teid!
Ärge halvustage üksteist, vennad! Kui keegi halvustab või arvustab oma venda, siis ta halvustab ja arvustab Seadust. Kui sa aga Seadust arvustad, siis sa ei ole Seaduse täitja, vaid kohtunik.
Ainult üks on seaduseandja ja kohtunik - tema, kes võib nii päästa kui hukata. Aga kes oled sina, sa ligimese arvustaja?
Kuulge nüüd, kes ütlete: „Täna või homme läheme sellesse või teise linna ja veedame seal ühe aasta ning kaupleme ja saame kasu!”
Teie, kes ei tea, missugune on homme teie elu! Te olete ju aur, mida on hetke näha, ja siis see haihtub.
Selle asemel et öelda: „Kui Issand tahab ja me veel elame, siis teeme seda või teist”,
te kiitlete oma kõrkuses. Iga selline kiitlemine on kurjast.
Kes oskab teha head, aga ei tee, sellele on see patt.
Jaakobuse 5 Kuulge nüüd, rikkad, nutke ja ulguge oma tulevaste hädade pärast!
Teie rikkus on pehkinud ja teie rõivad koitanud,
teie kuld ja hõbe on roostes ning nende rooste saab tunnistuseks teie vastu ja sööb teie liha nagu tuli. Te olete kogunud tagavara viimseil päevil.
Vaata, tööliste palk, mille te olete jätnud oma põldudel lõikajatele maksmata, kisendab, ja viljakoristajate karjed on tunginud vägede Issanda kõrvu.
Te olete priisanud ja prassinud maa peal, nuumanud end tapapäeval,
te olete hukka mõistnud õige ja ta mõrvanud. Tema ju ei hakka teile vastu.
Olge nüüd pika meelega, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab kallist põlluvilja pika meelega, kuni ta saab varase ja hilise vihma.