Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 2 Miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja?Ilmamaa kuningad astuvad esile ja vürstid peavad üheskoos nõu Issanda ja tema võitud mehe vastu:
„Kiskugem katki nende ahelad ja visakem enestelt ära nende köied!”
Kes taevas istub, naerab; Issand pilkab neid.
Oma vihas ta kõneleb siis nendega ja oma raevus ta teeb neile hirmu:
„Aga mina olen seadnud oma kuninga Siionile, oma pühale mäele.”
- „Ma annan teada Issanda otsuse; tema ütles minule: Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sinu.
Küsi minult, ja ma annan paganad su pärandiks ning ilmamaa otsad su omandiks.
Sa peksad nad puruks raudkepiga, sa lööd nad katki nagu potissepa tehtud astjad.”
Niisiis, teie, kuningad, saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!
Teenige Issandat kartusega ja ilutsege värisemisega!
Andke suud Pojale, et ta ei vihastaks ja teie ei hukkuks oma teel; sest tema viha süttib pea! Õndsad on kõik, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Miika 5 Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.
Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.
Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.
Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.
Luuka 2 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.