Eestikeelne Piibel 1997
Ilmutuse 22 Tema ütles mulle: „Need on ustavad ja tõelised sõnad! Issand, prohvetivaimude Jumal, on läkitanud oma ingli oma sulastele näitama, mis varsti peab sündima.Ja vaata, ma tulen peagi! Õnnis on see, kes hoiab alal selle raamatu ennustuse sõnu!”
Mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, siis ma heitsin maha ingli jalge ette, et kummardada teda, kes mulle seda näitas.
Ja tema ütles mulle: „Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ning prohvetite, su vendade, ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu alal hoiavad. Kummarda Jumalat!”
Tema ütles mulle: „Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustuse sõnu, sest aeg on lähedal!
Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!
Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.
Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!
Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!
Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.
Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht.”
Vaim ja mõrsja ütlevad: „Tule!” Ja see, kes kuuleb, öelgu: „Tule!” Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!
Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustuse sõnu: kui keegi neile midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud.
Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus.
Tema, kes seda tunnistab, ütleb: „Jah, ma tulen varsti!” Aamen. Tule, Issand Jeesus!
Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen.