Piibel.NET
Otsing Ii 2,11.13;Gl 6,2;Õp 8,22-32(33-36) Jn 1,1-16
(34 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 2 Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kogu sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.
Siis nad istusid maas koos temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.
Õpetussõnad 8 Issand lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal.
Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust.
Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad.
Veel enne kui mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,
kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki.
Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonistas sõõri sügavuse pinnale,
kui ta kinnitas pilved ülal, kui said jõuliseks sügavuse allikad,
kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,
siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,
mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest.
Ja nüüd, pojad, kuulge mind! Õndsad on need, kes hoiavad minu teed.
Kuulge õpetust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!
Õnnis on inimene, kes kuulab mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures.
Sest kes leiab minu, leiab elu ja saab Issanda hea meele osaliseks.
Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma.”
Joona 1 Ja Issanda sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
„Võta kätte, mine Niinevesse, sinna suurde linna, ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!”
Aga Joona tahtis põgeneda Issanda palge eest Tarsisesse; ta läks alla Jaafosse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna koos nendega Tarsisesse, Issanda silma alt ära.
Ent Issand tõstis merel kange tuule, nõnda et puhkes suur torm ja näis, et laev hukkub.
Ja meremehed kartsid ning karjusid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevaid asju, et seda nende võrra kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti.
Siis astus laevajuht tema juurde ja ütles talle: „Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma jumala poole, vahest jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!”
Aga isekeskis nad rääkisid: „Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!” Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale.
Siis nad ütlesid temale: „Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?”