Piibel.NET
Otsing Ii 19,25;Jh 12,28;Nl 5,1–22; 2Kn 18,1–12
(36 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 18 Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Aahase poeg.
Tema oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abi, Sakarja tütar.
Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.
Tema kõrvaldas ohvrikünkad, purustas sambad, raius maha viljakustulbad ja pihustas vaskmao, mille Mooses oli teinud; sest kuni nende päevadeni olid Iisraeli lapsed suitsutanud sellele; seda kutsuti Nehustaniks.
Tema lootis Issanda, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.
Tema kiindus Issandasse ega lahkunud tema järelt, vaid pidas tema käske, mis Issand oli Moosesele andnud.
Ja Issand oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.
Ta lõi vilisteid kuni Assani ja selle maa-aladeni, niihästi vahitorne kui kindlustatud linnu.
Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda
ning vallutas selle kolme aasta pärast. Hiskija kuuendal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea üheksandal aastal, vallutati Samaaria.
Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halahhi ja Haabori jõe äärde Goosanis ja meedlaste linnadesse,
sellepärast et nad ei olnud kuulanud Issanda, oma Jumala häält, vaid olid rikkunud ta lepingu, kõik selle, mis Mooses, Issanda sulane, oli käskinud; nad ei kuulanud seda ega teinud selle järgi.
Iiob 19 Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
Nutulaulud 5 Mõtle, Issand, sellele, mis on meiega juhtunud, vaata ja näe meie teotust!
Meie pärisosa on läinud võõraste, meie kojad muulaste kätte.
Me oleme jäänud orbudeks, isatuiks, meie emad on lesed.
Vett me joome raha eest, puid me saame ostes.
Jälitajad on meil kaela peal, me väsime, meile ei anta asu.
Egiptusele ja Assurile me andsime käe, et saada kõhutäit leiba.
Meie vanemad tegid pattu: neid ei ole enam. Meie kanname nende süüd.
Orjad valitsevad meie üle, ei ole nende käest lahtikiskujat.
Elu ohustades toome enestele leiba, sest kõrbes on mõõk.
Meie nahk hõõgub nagu ahi näljakõrvetuste pärast.
Siionis on naised raisatud ja Juuda linnades neitsid.
Vürstid on poodud nende käe läbi, vanade vastu ei ole olnud austust.