Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 14 Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!
Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu.
Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb,
hakkab ta veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik.
Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab - kus on ta siis?
Vesi voolab järvest ja jõgi taheneb ning kuivab,
nõnda heidab inimene magama ega tõuse enam. Enne kui taevaid pole enam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.
Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
Psalm 31 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Sinu juures ma otsin pelgupaika, Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse! Oma õiglust mööda päästa mind!
Pööra oma kõrv mu poole, tõtta mind kiskuma välja hädast, ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks!
Sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus, ja oma nime pärast juhatad ja talutad sa mind.
Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!”
Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
Nutulaulud 3 Mina olen mees, kes nägi viletsust tema nuhtluse nuudi all.
Ta ajas mind ja pani mind käima pimeduses, mitte valguses.
Tõesti, ta pööras oma käe minu vastu ja tõstab seda minu vastu iga päev.
Ta kulutas mu liha ja naha, ta murdis mu luud.
Ta ehitas mu vastu kindluse ja ümbritses mind kibeduse ning vaevaga.