Eestikeelne Piibel 1997
1. Ajaraamat 16 Kui Jumala laegas oli viidud ja asetatud telki, mille Taavet sellele oli püstitanud, siis toodi Jumala ees põletus- ja tänuohvreid.Ja kui Taavet oli põletus- ja tänuohvreid ohverdanud, siis ta õnnistas rahvast Issanda nimel.
Ja ta jagas igale Iisraeli lapsele, niihästi mehele kui naisele, igaühele leivakaku ning datli- ja rosinakoogi.
Ja ta pani leviidid Issanda laeka ees teenima ja kuulutama, tänama ja kiitma Issandat, Iisraeli Jumalat:
Aasaf oli juhataja ja Sakarja tema abi; siis Jeiel, Semiramot, Jehiel, Mattitja, Eliab, Benaja, Oobed-Edom ja Jeiel mänguriistadega, naablite ja kanneldega, kuna Aasaf mängis simblit;
ja preestrid Benaja ja Jahasiel puhusid vahetpidamata pasunaid Jumala seaduselaeka ees.
Siis, selsamal päeval, andis Taavet Issanda tänamise esimest korda Aasafi ja tema vendade hooleks:
„Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
teie, Iisraeli, tema sulase sugu, teie, Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Pidage igavesti meeles tema lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja tema vannet Iisakile!
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa,
kuigi teid on väike hulgake ja olete seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud!”
Nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud kedagi neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Hoosea 14 Ma olen Iisraelile nagu kaste: tema õitseb nagu lilleke ja juurdub otsekui Liibanon.
Luuka 12 Ja Issand ütles: „Kes küll on ustav ja arukas majapidaja, kelle isand seab oma pererahva üle neile parajal ajal andma määratud moona?
Õnnis on see teener, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.