Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 61 Laulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti laul.Kuule, Jumal, mu haledat hüüdmist, pane tähele mu palvet!
Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes; sa viisid mind kaljule, mis on minule liiga kõrge.
Sest sina olid mulle varjupaigaks ja tugevaks torniks vaenlaste vastu.
Võiksin ma ometi olla külaline su telgis igavesti, otsida pelgupaika su tiibade all. Sela.
Sest sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi, sa oled minule andnud nende pärandi, kes su nime kardavad.
Lisa päevi kuninga päevadele, tema aastad kestku põlvest põlve!
Tema istugu aujärjel igavesti Jumala ees, sea heldus ja ustavus teda hoidma!
Siis ma mängin alati kiitust sinu nimele, et päevast päeva tasuda, mis ma olen tõotanud.
Jesaja 55 Otsige Issandat, kui ta on leitav, hüüdke teda, kui ta on ligidal!
Õel jätku oma tee ja nurjatu mees oma mõtted ning pöördugu Issanda poole, siis halastab tema ta peale; ja meie Jumala poole, sest tema annab palju andeks.
Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand.
Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.
Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba,
nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.
Jah, te lähete rõõmsasti välja ja teid tuuakse rahus. Mäed ja künkad rõkatavad rõõmust teie ees ning kõik väljapuud plaksutavad käsi.
Markuse 4 Ja Jeesus ütles: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale
ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.
Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.
Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.”
Luuka 8 Aga kui rahvahulki kogunes ja kõigist linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõnaga:
„Külvaja läks välja oma seemet külvama. Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning tallati ära ja taeva linnud nokkisid selle.
Ja osa kukkus kaljule, ja see kuivas tärgates, sest sel ei olnud niiskust.
Ja osa kukkus ohakate keskele, ja samal ajal tärganud ohakad lämmatasid selle.
Ja osa kukkus heasse mulda, ja kui see tärkas, kandis see sajakordselt vilja.” Seejärel ta hüüdis: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”