Eestikeelne Piibel 1997
Apostlite 22 „Mina olen Juuda mees, sündinud Tarsoses Kiliikiamaal ja üles kasvatatud siinsamas linnas, Gamalieli jalgade ees, õpetatud täpselt esiisade Seadust mööda, olles innukas Jumala nõudja, nii nagu teie kõik tänapäeval olete.Sellisena ma kiusasin surmani taga usuteed, pannes ahelaisse ja toimetades vanglasse nii mehi kui naisi.
Nõnda võivad mu kohta tunnistada ka ülempreester ja vanemad, kelle käest ma sain kirju viimiseks nende vendade kätte Damaskusesse. Ja ma kavatsesin ka sealseid usklikke tuua aheldatult Jeruusalemma, et neid karistataks.
Aga sündis, kui ma olin teel ja lähenesin Damaskusele, et lõuna ajal välgatas äkitselt mu ümber ere valgus taevast.
Ma kukkusin maha ja kuulsin üht häält mulle ütlevat: „Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?”
Mina aga vastasin: „Kes sa oled, isand?” Tema ütles mulle: „Mina olen Jeesus Naatsaretlane, keda sina taga kiusad!”
Minu kaaslased nägid küll valgust, aga nad ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis.
Siis ma ütlesin: „Mis ma pean tegema, Issand?” Issand aga ütles mulle: „Tõuse püsti, mine Damaskusesse, seal öeldakse sulle kõik, mis sul on määratud teha.”
Aga kuna ma selle valguse kirkuse tõttu ei näinud, talutasid mu kaaslased mind kättpidi, ja ma jõudsin Damaskusesse.
Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt,
tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: „Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa.
Tema aga ütles: „Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust,
sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud ja kuulnud.
Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ning oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!”