Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 116 Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.
Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: „Oh Issand, päästa mu hing!”
Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.
Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!
Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes
Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!
Luuka 24 Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, + Algtekstis 'ligi kuuskümmend staadioni'. Staadion on umbes 190 m. mille nimi on Emmaus.
Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise ja kõndis nendega kaasas.
Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
Aga Jeesus ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma.
Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil seal on sündinud?”
Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle: „See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud surmakohtu kätte ja risti löönud.
Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle sündimist.
Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.”
Ja tema ütles neile: „Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!