Eestikeelne Piibel 1997
Johannese 10 Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mullening ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.
Minu Isa, kes on suurim kõigest, on nad mulle andnud, ja keegi ei suuda neid kiskuda Isa käest.
Mina ja Isa oleme üks.”
Taas kandsid juudid kokku kive, et teda nendega surnuks visata.
Jeesus ütles neile: „Mina olen teile näidanud palju häid tegusid oma Isalt. Millise teo pärast nende seast te tahate mind kividega surnuks visata?”
Juudid vastasid talle: „Me ei taha sind kividega surnuks visata mõne heateo pärast, vaid pühaduseteotuse pärast, sest sina, kes sa oled inimene, teed ennast Jumalaks.”
Jeesus vastas neile: „Eks teie Seadusesse ole kirjutatud: Mina olen öelnud: Teie olete jumalad!?
Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis - ja Pühakirja ei saa teha tühjaks -,
kuidas siis teie ütlete sellele, kelle Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, et ta teotab Jumalat, kuna ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?
Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind!
Kui ma aga teen, siis uskuge tegusid, kui te mind ei usu, et te hakkaksite aru saama ja tunnetaksite, et minus on Isa ja mina olen Isas.”
Apostlite 15 Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades koos paljude teistega Issanda evangeeliumi sõna.
Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: „Läki jälle vaatama vendi kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib.”
Barnabas andis nõu võtta kaasa ka Johannes, keda kutsutakse Markuseks.
Aga Paulus pidas õigeks mitte võtta enesega kaasa teda, kes neist Pamfüülias oli lahkunud ega olnud nendega koos tööle läinud.
Sellest tekkis nii suur tüli, et nad teineteisest lahkusid. Barnabas võttis enesega Markuse ja purjetas Küprosele.
Paulus valis aga Siilase ja läks teele, ning vennad andsid ta Issanda armu hooleks.
Ja ta käis läbi Süüria- ja Kiliikiamaa, kinnitades kogudusi.