Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 4 Sest Issand, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.1. Korintose 14 Kuidas siis nüüd, vennad? Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist - see kõik toimugu ülesehitamiseks.
Kui keegi räägib keeli, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm, ja järjekorras, ning üks tõlgendagu.
Aga kui tõlgendajat ei ole, siis ta olgu koguduses vait - rääkigu iseendale ja Jumalale.
Prohvetitest kõnelgu kaks või kolm ning teised hinnaku kõneldut.
Aga kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis esimene jäägu vait.
Te võite ju kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja kõik saaksid virgutust.
Ja prohvetite vaimud alistuvad prohvetitele.
Sest Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu on kõigis pühade kogudustes:
1. Johannese 5 Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid.
Juudit 15 Ja Ussija saatis Beet-Omestaimi, Beebasse, Hoobasse, Koolasse ja kõigisse Iisraeli paigusse sõna, mis oli sündinud ja et kõik tungisid vaenlastele kallale, et neid hävitada.
Aga kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis nad tungisid üksmeelselt neile kallale ja lõid neid kuni Hoobani. Nõndasamuti ka need, kes olid tulnud Jeruusalemmast ja kogu mäestikust, sest neilegi oli teatatud, mis nende vaenlaste leeris oli sündinud. Ja mehed Gileadist ja Galileast haarasid neid küljelt võimsa löögiga, kuni nad olid möödunud Damaskusest ja selle piiridest.
Ülejäänud Betuulia elanikud tungisid aga Assuri leeri ja riisusid seda ning said väga rikkaks.
Need Iisraeli lapsed, kes taplusest tagasi tulid, vallutasid ülejäänud osa. Ka külad ja alevid mäestikus ja tasandikul said palju saaki, sest seda oli väga suur kogus.
Ülempreester Joojakim ning Iisraeli laste vanematekogu, kes elasid Jeruusalemmas, tulid vaatama neid häid tegusid, mis Issand oli Iisraelile teinud, ja et Juuditit näha ning temaga sõbralikult rääkida.
Kui nad siis olid tema juurde tulnud, ülistasid nad kõik teda üksmeelselt ja ütlesid temale: „Sina Jeruusalemma uhkus, sina Iisraeli suur rõõm, sina meie rahva suur kuulsus,
sina oled kõike seda teinud oma käega, sina oled Iisraelile head teinud - olgu Jumalal sellest hea meel! Ole õnnistatud kõigeväelise Issanda poolt igaveseks ajaks!” Ja kogu rahvas ütles: „Nõnda sündigu!”
Ja kogu rahvas riisus leeri kolmkümmend päeva. Nad andsid Juuditile Olovernese telgi ja kõik tema hõberiistad, voodid, karikad ja kogu tema varustuse. Ja tema võttis need ja pani oma muula selga, rakendas siis loomad oma vankrite ette ja pani neile koormad peale.
Ja kõik Iisraeli naised jooksid kokku teda vaatama. Nad ülistasid teda ning tantsisid ringtantsu tema auks. Ja Juudit võttis kätte väätidega kaunistatud keppe ning andis neid ka naistele, kes olid koos temaga.
Siis nad ehtisid endid õlipuu okstega, tema ja need, kes olid koos temaga. Ja Juudit käis kogu rahva ees kui kõigi naiste ringtantsu juhataja. Ja kõik Iisraeli mehed käisid tema järel sõjariistadega, pärjad peas ja laulud suus.