Piibel.NET
Otsing 5Ms 10,14;Ilm 14,7;Lk 18,1–8; Õp 28,12–28
(27 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 10 Vaata, Issanda, su Jumala päralt on taevas ja taevaste taevas, maa ja kõik, mis seal on.
Õpetussõnad 28 Kui õiged hõiskavad, on kõik suurepärane, aga kui õelad tõusevad, peavad inimesed peitu pugema.
Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu.
Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse.
Otsekui möirgav lõvi või kallale kargav karu on vaese rahva õel valitseja.
Vürst, kel puudub arukus, on suur rõhuja, aga kes vihkab ahnust, pikendab oma päevi.
Inimene, keda rõhub veresüü, olgu põgenik kuni hauani, ükski ärgu aidaku teda!
Kes elab laitmatult, päästetakse, aga kes käib kõveraid teid, ükskord langeb.
Kes oma maad harib, saab külluses leiba, aga kes tühja taga ajab, saab külluses vaesust.
Ustav mees saab suure õnnistuse, aga kes ruttab rikkaks saama, ei jää karistuseta.
Ei ole hea olla erapoolik, ent leivapalukese pärast saab mõnigi üleastujaks.
Kade mees tahab kiiresti saada rikkaks, aga ta ei tea, et temale tuleb kätte puudus.
Kes teist inimest noomib, leiab lõpuks enam tänu kui libekeelne.
Kes oma isalt ja emalt riisub ja ütleb: „See pole üleastumine”, on röövlite seltsimees.
Ablas hing õhutab riidu, aga kes loodab Issanda peale, kosub.
Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb.
Kes annab kehvale, sellele ei tule puudust, aga kes oma silmad suleb, saab palju sajatusi.
Kui õelad tõusevad, poevad inimesed peitu, aga kui nad hukkuvad, rohkeneb õigete hulk.
Luuka 18 Jeesus rääkis neile tähendamissõna selle kohta, et nad peavad ikka palvetama ega tohi tüdida:
„Ühes linnas oli kohtunik, kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi.
Samas linnas oli ka lesknaine, kes käis aina tema juures ja rääkis: „Kaitse mu õigust mu vastase vastu!”
Ja tükk aega kohtunik ei tahtnud. Aga pärast ta mõtles endamisi: „Ehk ma küll ei karda Jumalat ega häbene inimesi,
ometigi, kuna see lesk mind tüütab, muretsen ma talle õiguse, et ta oma lõputu käimisega mind ära ei piinaks.””
Aga Issand ütles: „Te kuulete, mida see ülekohtune kohtunik ütleb!
Kas siis Jumal ei peaks muretsema õigust oma äravalituile, kes tema poole kisendavad päevad ja ööd, kas ta peaks viivitama neid aidates?