Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 14 Anna siis andeks selle rahva patt oma suure helduse pärast ja nagu sa sellele rahvale oled andeks andnud Egiptusemaalt kuni siiani!”1. Saamueli 26 Ja Taavet võttis kätte ning tuli paika, kuhu Saul oli leeri üles löönud; ja Taavet nägi kohta, kus Saul ja tema väepealik Abner, Neeri poeg, magasid; Saul magas vankriteleeris ja rahvas oli leeris tema ümber.
Taavet võttis sõna ja rääkis hett Ahimelekiga ja Abisaiga, Seruja pojaga, Joabi vennaga, öeldes: „Kes tuleb koos minuga Sauli juurde leeri?” Ja Abisai vastas: „Mina tulen koos sinuga.”
Nõnda tulid Taavet ja Abisai öösel rahva juurde, ja vaata, Saul oli heitnud magama vankriteleeris ning tema piik oli maasse lööduna ta peatsis; Abner ja rahvas aga magasid tema ümber.
Ja Abisai ütles Taavetile: „Jumal on täna andnud sinu vaenlase su kätte. Ja nüüd luba, ma löön ta piigiga maa külge! Üksainus hoop - teist ei ole mul tema jaoks vaja.”
Aga Taavet vastas Abisaile: „Ära teda hukka! Sest kes võiks karistamata pista oma käe Issanda võitu külge?”
Ja Taavet võttis piigi ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed; ja ükski ei näinud, ei märganud ega ärganud üles, vaid nad kõik magasid, sest Issand oli lasknud tulla nende peale raske une.
Seejärel läks Taavet üle teisele poole ja seisis eemal mäetipus; nende vahel oli palju maad.
Ja Taavet hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri poega, ja ütles: „Eks sa vasta, Abner?” Ja Abner kostis ning küsis: „Kes sa oled, et sa hüüad kuningat?”
Siis Saul tundis ära Taaveti hääle ja küsis: „Kas see on sinu hääl, mu poeg Taavet?” Ja Taavet vastas: „See on minu hääl, mu isand kuningas.”
Ja ta ütles: „Mispärast ajab mu isand nõnda taga oma sulast? Sest mida ma olen teinud? Või mis kurja on mu käes?
Ja nüüd kuulgu ometi mu isand kuningas oma sulase sõnu: kui Issand on sind kihutanud minu vastu, siis saagu ta tunda ohvrilõhna; aga kui inimlapsed, siis olgu nad neetud Issanda ees, et nad tõukavad mind nüüd välja Issanda pärisosasse kuuluvusest, öeldes: Mine teeni teisi jumalaid!
Aga nüüd ärgu voolaku mu veri maha Issanda palgest eemal, sest Iisraeli kuningas on läinud otsima ühtainsat kirpu, otsekui ajaks ta mägedes taga põldpüüd.”
Siis ütles Saul: „Ma olen pattu teinud. Tule tagasi, mu poeg Taavet, sest ma ei tee sulle enam kurja, sellepärast et mu hing on täna olnud kallis su silmis! Vaata, ma olen talitanud mõistmatult ja eksinud üliväga.”
Ja Taavet kostis ning ütles: „Vaata, siin on kuninga piik; tulgu nüüd keegi noortest meestest ja võtku see!
Issand tasub igaühele tema õiglust ja truudust mööda. Sest Issand andis sind täna minu kätte, aga mina ei tahtnud pista oma kätt Issanda võitu külge.
Ja vaata, nagu sinu hing oli täna kallis minu silmis, nõndasamuti olgu minu hing kallis Issanda silmis ja ta päästku mind igast hädast!”
Iiob 31 Kas ma olen tagasi lükanud vaeste soove või lasknud tuhmuda lesknaise silmi?
Kas ma üksinda olen söönud oma palukest, ilma et vaeslaps oleks saanud sellest süüa?
Sest ta kasvas mu noorusest peale minuga kui oma isaga, ja emaihust alates olen ma teda juhatanud.
Kas ma olen võinud näha kedagi hukkuvat riiete puudusel või vaest ilma katteta?
Eks ta niuded õnnistanud mind ja eks ta saanud mu lambaniidust sooja?
Kui ma olen tõstnud käe vaeslapse vastu, kuna ma väravas nägin enesele abi,
siis langegu mu õlg liigesest välja ja murdugu mu käsivars õlavarreluust saadik!
Sest mul oli hirm Jumalalt tuleva karistuse ees, ja tema ülevõimu vastu ei oleks ma suutnud püsida.