Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 16 Aga Aabram ütles Saaraile: „Vaata, su teenija on sinu käes! Talita temaga, nagu sa heaks arvad!” Siis Saarai alandas teda, aga seejärel ta põgenes tema juurest.Ja Issanda ingel leidis tema veeallika juurest kõrbes, Suuri tee ääres oleva allika juurest.
Ja ta ütles: „Haagar, Saarai teenija! Kust sa tuled ja kuhu sa lähed?” Ja tema vastas: „Ma põgenen oma emanda Saarai eest.”
Siis ütles Issanda ingel temale: „Mine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema käte alla!”
Ja Issanda ingel ütles temale: „Ma teen sinu soo nõnda arvurikkaks, et see paljuse pärast pole loetav!”
Ja Issanda ingel ütles temale: „Vaata, sa oled lapseootel ja tood poja ilmale! Pane temale nimeks Ismael + Nimi Ismael tähendab 'Jumal kuuleb'. , sest Issand on kuulnud su alandusest!
Temast tuleb mees nagu metseesel - tema käsi on igaühe vastu ja igaühe käsi on tema vastu - ta elab vaenus kõigi oma vendadega.”
Siis ta nimetas Issandat, kes temaga oli rääkinud, nimega „Sina oled nähtav Jumal”, sest ta ütles: „Kas ma siin ikka veel näen pärast oma nägemust?”
Seepärast nimetatakse seda kaevu Lahhai-Roi kaevuks + Lahhai-Roi kaev tähendab 'selle kaev, kes elab ja näeb mind'. ; vaata, see on Kaadesi ja Baaredi vahel.
2. Saamueli 2 Ja Abner hüüdis Joabile ning ütles: „Kas siis mõõk peab igavesti sööma? Kas sa ei mõista, et lõpp on kibe? Kas sa ei ütlegi rahvale, et nad loobuksid taga ajamast oma vendi?”
Matteuse 26 Siis ütles Jeesus talle: „Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!
Juudit 7 Järgmisel päeval käskis Olovernes kogu oma sõjaväge ja kõiki inimesi, kes olid temale appi tulnud, minna teele Betuulia vastu, võttes enne enda valdusesse üles mäestikku viivad teed, ja siis sõdida Iisraeli laste vastu.
Ja selsamal päeval läksid teele kõik nende vägevad mehed. Kogu nende sõjaväe võimsus oli sada seitsekümmend tuhat jalameest ja kaksteist tuhat ratsanikku, peale selle voor. Ja meeste arv, kes veel olid jala koos nendega, oli väga suur.
Nad lõid leeri üles Betuulia lähedal olevasse orgu, allika juurde, ning hajusid laiuti üle Dotani kuni Belbaimini ja pikuti Betuuliast kuni Küamoonini, mis on Jisreeli kohal.
Aga kui Iisraeli lapsed nägid, kui palju neid oli, siis nad kohkusid väga ja ütlesid üksteisele: „Nüüd nad pistavad kogu maa nahka, ei kõrged mäed, ei orud ega künkad suuda kanda nende raskust!”
Siis võtsid nad igaüks oma sõjariistad ja süütasid tornides tuled ning jäid valvama kogu ööks.
Aga teisel päeval viis Olovernes välja kogu oma ratsaväe Iisraeli laste nähes, kes olid Betuulias,
ja uuris nende linna ülesviivaid teid, vaatas nende veeallikaid, võttis need enda valdusesse ja pani nende juurde sõjameeste rühmad. Ta ise läks aga tagasi oma rahva juurde.
Siis tulid tema juurde kõik Eesavi laste vürstid ja kõik Moabi rahva ülemad ning ranniku piirkonna pealikud ning ütlesid:
„Kuulgu meie isand nüüd meie kõnet, et sinu sõjaväele ei juhtuks õnnetust!
Sest see Iisraeli laste rahvas ei looda oma odade peale, vaid loodab nende kõrgete mägede peale, kus nad elavad. Sest ei ole hõlpus minna üles nende mägede tippudele.
Sellepärast, isand, ära sõdi nende vastu nõnda, kui on tavaks sõdida! Ei lange siis ainustki meest sinu rahva hulgast.
Jää oma leeri, hoia kõiki oma sõjamehi, ja lase oma sulastel võtta enda valdusesse allikas, mis voolab mäejalamil,
sest sealt võtavad vett kõik Betuulia elanikud. Siis tapab neid janu ja nad loovutavad oma linna. Meie aga ja meie rahvas läheme naabruses olevatele mäetippudele ja lööme seal leeri üles valveks, et ükski mees ei tuleks linnast välja.
Siis nõrkevad näljast nemad ja nende naised ning lapsed, ja veel enne kui mõõk tuleb neile kallale, lamavad nad oma kodutänavail,