Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 20 Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, öeldes:„Mina olen Issand, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Issand, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab! + Sõna-sõnalt: 'Ära kasuta Issanda, oma Jumala nime pettuseks, sest Issand ei jäta nuhtlemata seda, kes kasutab tema nime pettuseks.' Hilisemas traditsioonis on käsku vaadeldud kui Jumala nime asjatu ja halvustava kasutamise keeldu. Algselt puudutas käsk valevannet (vrd Mt 5:33).
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja teenija, ega su veoloom ega võõras, kes su väravais on!
Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab!
Sa ei tohi tappa!
Sa ei tohi abielu rikkuda!
Sa ei tohi varastada!
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!”
Psalm 19 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.
Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.
Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.
Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele.
Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada.
Taeva äärel on ta lähtekoht ja selle teisel äärel on ta pöördepunkt, nõnda et midagi ei jää varjule ta kuumuse eest.
Issanda Seadus on laitmatu, see kosutab hinge; Issanda tunnistus on ustav, see teeb kohtlase targaks.