Piibel.NET
Otsing 2Mak 6:18–31;Ps 11;Lk 19:1–10;
(31 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 11 Laulujuhatajale: Taaveti laul. Ma otsin pelgupaika Issanda juures. Kuidas te ütlete mu hingele: „Põgene mägedele nagu lind!”
Sest vaata, õelad tõmbavad ammu vinna, nad asetavad nooled nöörile, et pimedas lasta siirameelsete pihta.
Kui alussambad maha kistakse, mida siis õige saab teha?
Issand on oma pühas templis, Issand, kelle aujärg on taevas; tema silmad näevad igale poole, ta pilgud katsuvad läbi inimlapsi.
Issand katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing.
Ta laseb sadada õelate peale süsi, tuld ja väävlit; ja kõrvetav tuul on nende karikaosa.
Sest Issand on õiglane, ta armastab õiglust; õiged saavad näha ta palet.
Luuka 19 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.
Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.
Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!”
Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.
Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!”
Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.
Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”
2. Makkabite 6 Eleasarit, ühte tähtsamaist kirjatundjaist, juba elatanud ja väga auväärse olekuga meest, sunniti avama suu ja sööma sealiha.
Tema aga tahtis pigem auga surra kui häbiga elada ja läks vabatahtlikult piinapingile,
olles enne liha välja sülitanud, nõnda nagu tuleb käituda kõigil, kes kindlalt hoiduvad maitsmast keelatut, isegi kui eluarmastus käsiks teha teisiti.
Aga need, kes olid pandud valvama Seaduse-vastast ohvrisöömaaega, tundsid meest juba vanast ajast, viisid ta kõrvale ja andsid temale nõu lasta tuua liha, mida ta tohtis süüa ja mida ta ise valmistaks, seejuures teeseldes, et ta sööb kuninga poolt kästud ohvriliha.
Nõnda tehes pääseks ta surmast ja nende vana sõpruse tõttu saaks inimliku kohtlemise osaliseks.
Tema tegi siiski hea otsuse, väärika oma elueale ja aastate rohkusele, auga halliks läinud juustele ja vooruslikule eluviisile noorusest alates, ning veelgi rohkem - püha ja Jumala antud seaduse pärast, ja ta kuulutas otsekohe üteldes, et teda saadetagu surma:
„Meie elueale ei ole ju sünnis silmakirjatseda, et paljud nooremad ei arvaks: üheksakümneaastane Eleasar on läinud paganausku!
Minu teesklemine ja võimalus elada veel üürikest aega eksitaks neid, ja mina tõmbaksin jõleda teo ning häbi oma vana ea peale.