Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 75 Laulujuhatajale: viisil „Ära hävita!”; Aasafi lugu ja laul.Me ülistame sind, Jumal, me ülistame sind, sest su nimi on ligi; sinu imeasju jutustatakse!
„Kui ma määran paraja aja, siis ma mõistan kohut õiglaselt.
Ilmamaa vabiseb ja kõik selle elanikud, aga mina olen selle sambad pannud paigale.” Sela.
Ma ütlen hooplejaile: Ärge hoobelge! Ja õelatele: Ärge tõstke sarve üles!
Ärge tõstke oma sarve kõrgele, ärge rääkige kangekaelselt, jultunult!
Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist,
vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.
Sest Issanda käes on karikas ja see vahutab veinist; see on täis tembitud jooki. Ja tema kallab sealt seest; isegi selle pära peavad kõik õelad maa peal ära jooma viimse tilgani.
Aga mina kuulutan igavesti, ma mängin Jaakobi Jumalale.
Ja ma raiun maha kõik õelate sarved, aga õigete sarved tõusevad kõrgele.
Luuka 17 Aga kui variserid Jeesuselt küsisid, millal tuleb Jumala riik, siis vastas ta neile: „Jumala riik ei tule ettearvatavalt
ega öelda: „Ennäe, siin!” või „Seal!”, sest ennäe, Jumala riik on teie seas!”
Aga oma jüngritele ütles ta: „Päevad tulevad, mil te ihaldate näha üht Inimese Poja päevist, ja ei saa näha.
Siis öeldakse teile: „Ennäe, siin!” või „Ennäe, seal!” Ärge minge välja ja ärge jookske selle järele,
sest otsekui välk, mis taeva all välgatades sähvib ühest kohast teise, nõnda on Inimese Poeg oma päeval.
Kuid enne peab ta palju kannatama ja see sugupõlv tunnistab ta kõlbmatuks.
Ja just nõnda nagu sündis Noa päevil, nii on ka Inimese Poja päevil:
nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik.
Nõndasamuti ka, nagu oli Loti päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid,
aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
Otse niisamuti on sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub.
Rooma 14 Keegi meist ei ela ju iseenesele ja keegi ei sure iseenesele,
sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame või sureme - me oleme Issanda päralt.
Selleks on ju Kristus surnud ja saanud jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui elavate Issand.