Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 14 Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes - sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!
Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu.
Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb,
hakkab ta veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik.
Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab - kus on ta siis?
Vesi voolab järvest ja jõgi taheneb ning kuivab,
nõnda heidab inimene magama ega tõuse enam. Enne kui taevaid pole enam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.
Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.
Nüüd loed sa aga mu samme, ei lähe mööda mu patust.
Mu üleastumine on pitseriga suletud kukrusse ja sa katad kinni mu süü.
Psalm 50 Aasafi laul. Vägev Jumal Issand kõneleb ja hüüab ilmamaale päikese tõusust selle loojakuni.
Siionist, kõige ilu täiusest, hakkab Jumal kiirgama.
Meie Jumal tuleb ega vaiki, tuli põletab tema eel ja tema ümber möllab maru väga.
Ta kutsub taeva ülalt ja maa, et kohut mõista oma rahvale.
„Koguge mulle kokku mu vagad, kes minuga on teinud lepingu ohvri juures!”
Siis taevad kuulutavad tema õigust, sest Jumal on kohtumõistja. Sela.
„Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!
Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.