Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 2 Kui Issand tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.Ja Eelija ütles Eliisale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Peetelisse!” Aga Eliisa vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad läksid alla Peetelisse.
Ja Eelija ütles temale: „Jää ometi siia, sest Issand on mind läkitanud Jordani äärde!” Aga ta vastas: „Nii tõesti kui Issand elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha.” Ja nad mõlemad läksid.
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngritest läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatusid Jordani ääres.
Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see lahknes siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.
Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: „Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest!” Ja Eliisa ütles: „Tuleks mulle ometi kahekordne osa sinu vaimust!”
Ta vastas: „Sa oled palunud rasket asja. Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni.”
Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid nad teineteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse.
Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: „Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!” Seejärel ei näinud ta teda enam. Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.
Ta tõstis siis üles Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja läks tagasi ning peatus Jordani kaldal.
Siis ta võttis Eelija mahalangenud kuue ja lõi vett ning ütles: „Kus on Issand, Eelija Jumal?” Kui ta oli vett löönud, siis lahknes see siia- ja sinnapoole ja Eliisa läks üle.
Psalm 77 Ma tõstan oma hääle Jumala poole ja hüüan; ma tõstan oma hääle Jumala poole, et tema mind kuuleks.
Oma kitsikuse ajal ma otsin Issandat; mu käsi on öösel välja sirutatud ega väsi, mu hing ei lase ennast trööstida.
Ma meenutan Issanda tegusid, ma tuletan meelde su imesid muistsest ajast
ja ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid.
Jumal, su tee on pühaduses. Kes on nii suur jumal kui Jumal?
Sina oled Jumal, kes teeb imet, sa oled oma vägevuse teinud avalikuks rahvaste seas;
sa lunastasid oma käsivarrega oma rahva, Jaakobi ja Joosepi lapsed. Sela.
Veed nägid sind, Jumal; veed nägid sind ja vabisesid, ka ürgveed värisesid.
Paksud pilved kallasid vett, ülemad pilved tegid häält; ja sinu nooled lendasid sinna ja tänna.
Su müristamise hääl kostis tuulepöörises; välgud valgustasid maailma; maa värises ja vabises.
Meres on sinu tee ja su teerada suurtes vetes, aga su jälgi ei olnud tunda.
Sa juhtisid nagu lammaste karja oma rahvast Moosese ja Aaroni käega.
Luuka 9 Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas, et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.
Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.