Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 122 Palveteekonna laul Taavetilt. Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi: „Lähme Issanda kotta!”Meie jalad seisid su väravais, Jeruusalemm.
Jeruusalemm, kes oled ehitatud nagu hästi kokkuliidetud linn,
kuhu läksid üles suguharud, Issanda suguharud tunnistuseks Iisraelile tänama Issanda nime.
Sest sinna on seatud aujärjed kohtumõistmiseks, aujärjed Taaveti kojale.
Paluge rahu Jeruusalemmale! Käigu hästi nende käsi, kes sind armastavad!
Rahu olgu su müüride vahel, hea käekäik su kuninglikes kodades!
Oma vendade ja oma sõprade pärast tahan ma nüüd öelda: Rahu sinule!
Issanda, meie Jumala koja pärast tahan ma otsida sulle head.
Luuka 19 Ja Jeesus läks pühakotta ning hakkas välja ajama müüjaid,
öeldes neile: „Kirjutatud on:Minu koda peab olema palvekoda, aga teie olete teinud ta röövlikoopaks.”
Ja Jeesus oli päevast päeva õpetamas pühakojas. Aga ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust teda hukata, samuti ülikud,
ent nad ei leidnud, mida teha, sest kogu rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.
1. Makkabite 4 Juudas ja tema vennad aga ütlesid: „Vaata, meie vaenlased on hävitatud! Mingem nüüd pühamut puhastama ja pühitsema!”
Siis tuli kogu leer kokku ja nad läksid Siioni mäele.
Aga üheksanda kuu, see on kislevikuu kahekümne viiendal päeval, aastal sada nelikümmend kaheksa, tõusid nad varahommikul
ja ohverdasid seadusekohaseid ohvreid uuel põletusohvrialtaril, mille nad olid teinud.
Just selsamal aastaajal, selsamal päeval, mil paganad olid selle rüvetanud, pühitseti see nüüd uuesti laulude, tsitrite, kannelde ja simblite saatel.
Ja kogu rahvas heitis silmili maha; nad palvetasid ja saatsid tänu selle poole taevas, kes nende töö oli lasknud korda minna.
Nad pühitsesid altarit kaheksa päeva ja tõid rõõmuga põletusohvreid ning ohverdasid tänu- ja kiitusohvreid.
Ja nad kaunistasid templi esikülje kuldvanikute ja kilpidega, tegid uued väravad ja kambrid ning panid neile uksed ette.
Siis oli rahval väga suur rõõm, et paganate häbistus oli kõrvaldatud.
Juudas ja tema vennad ning kogu Iisraeli kogudus seadsid nüüd, et altari pühitsuspäevi pidi hõiskamise ja rõõmuga peetama igal aastal omal ajal kaheksa päeva, alates kislevikuu kahekümne viiendast päevast.