Piibel.NET
Otsing 1Mak 2:1–22
(22 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
1. Makkabite 2 Neil päevil tõusis Mattatias, Siimeoni poja Johannese poeg, preester Joojaribi poegade hulgast Jeruusalemmast. Ta elas aga Moodeinis.
Ja temal oli viis poega: Johannes, keda hüüti Gaddiks,
Siimon, keda hüüti Tassiks,
Juudas, keda hüüti Makkabiks,
Eleasar, keda hüüti Avaraniks, Joonatan, keda hüüti Apfuseks.
Kui tema nägi neid pühaduseteotusi, mis Juudas ja Jeruusalemmas sündisid,
siis ta ütles: „Häda mulle! Miks olen sündinud nägema oma rahva hukkumist ja püha linna hävingut, istudes siin jõude, kui linn on antud vaenlastele ja pühakoda võõraste kätte?
Tema templist on saanud otsekui põlatud mees,
selle toredad riistad on saagiks viidud. Tema lapsukesed on tapetud tänavail, noored mehed vaenlase mõõgaga.
Kas on rahvast, kes ei ole vallutanud tema kuningriiki ega ole võtnud temalt saaki?
Kõik tema ehted on röövitud, vabast on saanud ori.
Jah, vaata, mis meile oli püha, mis meile oli ilus ja uhke, see on hävitatud ja paganad on seda teotanud.
Milleks me veel elame?”
Ja Mattatias ja tema pojad käristasid oma riided lõhki, panid endile kotiriide ümber ja leinasid väga.
Kuninga saadikud, kes pidid sundima usust taganemisele, tulid Moodeini linna, et seal hakataks ohverdama.
Ja paljud Iisraelist ühinesid nendega. Aga ka Mattatias ja tema pojad olid kokku tulnud.
Ja kuninga saadikud hakkasid rääkima ning ütlesid Mattatiasele: „Sina oled juht, austatud ja suur selles linnas ja sul on toetus poegade ja vendade poolt.
Astu nüüd esimesena ette ja tee kuninga käsu järgi, nõnda nagu on teinud kõik rahvad ja Juuda mehed ning need, kes Jeruusalemma on alles jäänud. Siis saate sina ja sinu pojad kuninga sõpradeks ja sind ning sinu poegi austatakse hõbeda ja kullaga ning paljude kingitustega.”
Mattatias aga vastas ja ütles valju häälega: „Isegi kui kõik rahvad kuninga valitsuse all oleval alal teda kuulda võtavad, nõnda et igaüks loobub oma vanemate jumalateenistusest ja alistub tema käskudele,
siis mina ja minu pojad ja minu vennad tahame käia oma vanemate lepingu kohaselt.
Hoitagu meid loobumast Seadusest ja korraldustest!
Meie ei võta seda kuninga sõna kuulda, et me oma jumalateenistusest kalduksime kõrvale, paremale või vasakule.”