Eestikeelne Piibel 1997
Matteuse 26 Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:„Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.”
Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta
ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.
Nad ütlesid aga: „Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.”
Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,
astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.
Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: „Milleks küll see raiskamine?
Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.”
Aga Jeesus ütles seda märgates neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.
Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.
Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.”
Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
ja ütles: „Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?” Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.
Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.
Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: „Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?”
Tema ütles: „Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: „Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!””
Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.
Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.
Ja kui nad sõid, ütles tema: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.”
Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”
Tema aga vastas: „See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.
Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.”
Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: „Olen siis mina see, rabi?” Jeesus ütles talle: „Need on sinu sõnad.”