Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 8 sina oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud. Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud.Luuka 12 Aga Jeesus ütles jüngritele: „Seepärast ma ütlen teile, ärge muretsege elu pärast, mida süüa, ega ihu pärast, millega rõivastuda,
sest elu on enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas.
Vaadake kaarnaid - nad ei külva ega lõika, neil ei ole varakambrit ega aita, ning Jumal toidab neid. Kui palju enamat väärt olete teie lindudest!
Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elueale küünra lisada?
Kui te nüüd kõige vähematki ei suuda, mis te siis muu pärast muretsete?
Vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.
Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, kui palju enam teid, te nõdrausulised!
Ja teiegi ärge küsige, mida süüa või mida juua, ja ärge olge kärsitud,
sest kõike seda taotlevad maailma rahvad. Teie Isa ju teab, et te seda vajate.
Pigem otsige tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi!
Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!
Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,
sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
Rooma 7 Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga lihalik, müüdud patu alla.
Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma teen, mida vihkan.
Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus on hea.
Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab.
Ma tean ju, et minus - see tähendab minu loomuses - ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.
Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma teen.
Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid patt, mis elab minus.
Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.
Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.
Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?