Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 29 Ent kui Issand nägi, et Lea hüljati, siis ta avas tema üsa; Raahel aga oli viljatu.Ja Lea jäi lapseootele ja tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Ruuben + Nimi Ruuben meenutab heebrea väljendit ra'a be'onji 'ta on mu viletsust näinud'. , sest ta ütles: „Issand on mu alandust näinud. Küllap mu mees hakkab nüüd mind armastama!”
Ja ta jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: „Issand on kuulnud, et mind hüljati. Seepärast on ta mulle ka selle andnud.” Ja ta pani temale nimeks Siimeon + Nimi Siimeon meenutab heebrea sõna sama 'ta on kuulnud'. .
Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: „Nüüd viimaks mu mees kiindub minusse, sest ma olen temale kolm poega ilmale toonud!” Seepärast pandi sellele nimeks Leevi + Nimi Leevi meenutab heebrea sõna lawa, mille vorm jillawe on eesti keeles 'ta pöördub mu poole'. .
Ja tema jäi taas lapseootele ja tõi poja ilmale ning ütles: „Nüüd ma kiidan Issandat!” Seepärast ta pani temale nimeks Juuda + Juuda nime heebreakeelne vorm Jehuda meenutab sõna hoda, millest vorm ode on eesti keeles 'saan ülistada'. . Siis ta lakkas sünnitamast.
Ülemlaul 2 Mu kallima hääl! Vaata, ta tuleb, ronides mägedel, hüpeldes küngastel.
Mu kallim on nagu gasell või noor hirv. Vaata, ta seisab meie seina taga, heidab pilgu aknaist sisse, vaatab läbi võrede.
Mu kallim räägib ja ütleb mulle: „Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!”
Sest vaata, talv on möödunud, vihm on läinud oma teed,
maa peal on näha õiekesi, lauluaeg on tulnud ja meie maal on kuulda turteltuvi häält.
Viigipuu küpsetab oma marju, viinapuud õitsevad ja lõhnavad. Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!
Johannese 13 Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.
Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks,
ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde,
tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle.
Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.
Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?”
Jeesus vastas: „Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru.”
Peetrus ütles talle: „Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!” Jeesus vastas talle: „Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga.”
Siimon Peetrus ütles talle: „Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead.”
Jeesus ütles talle: „Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik.”
Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: „Teie ei ole kõik puhtad.”
Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue võtnud ning jälle lauda asunud, ütles ta neile: „Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud?
Te hüüate mind „Õpetaja” ja „Issand”, ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen.
Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu,