Piibel.NET
Otsing Õp 29,25;Mt 10,32;Ap 27,16-25; 2Aj 36,22-23; Srk 51,1-17(12)
(31 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Ajaraamat 36 Aga Pärsia kuninga Koorese esimesel aastal - et läheks täide Issanda sõna Jeremija suust - äratas Issand Pärsia kuninga Koorese vaimu, nõnda et ta laskis kogu oma kuningriigis kuulutada ja ka kirjalikult öelda:
„Nõnda ütleb Koores, Pärsia kuningas: Issand, taevaste Jumal, on andnud mulle kõik kuningriigid maa peal ja tema on mind käskinud ehitada temale koja Juudas olevas Jeruusalemmas. Kes iganes teie hulgas on tema rahvast, sellega olgu Issand, tema Jumal, ja see võib minna!”
Õpetussõnad 29 Inimeste kartmine paneb püünise, aga kes loodab Issanda peale, on kaitstud.
Matteuse 10 Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees, kes on taevas.
Apostlite 27 Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.
Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.
Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: „Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.
Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.
Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,
ning ütles: „Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.”
Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.
Siiraki 51 Ma ülistan sind, Issand, Kuningas, ja kiidan sind, Jumal, mu Lunastaja! Ma ülistan sinu nime!
Sest sina oled olnud mu kaitsja ja aitaja, sa oled päästnud mu ihu hukatusest ja kurja keele püügipaelast, nende huultest, kes välja mõtlevad valet. Sa oled olnud mu abimees vaenlaste ees ning oled mu lunastanud
oma suure halastuse ja oma nime pärast nende salvamistest, kes olid valmis mind neelama, nende käest, kes püüdsid mu hinge, paljudest viletsustest, mis mul on olnud,
lämbumisest tules, mis mind ümbritses, ja tule keskelt, mida ma ise ei olnud süüdanud,
surmavalla sügavast sülest ning kasimata keelest ja valelikust kõnest,
ülekohtuse keele laimust kuninga ees. Mu hing ligines surmale ja mu elu oli lähedal surmavallale, mis on all.
Mind piirati igalt poolt ja aitajat ei olnud, ma otsisin abi inimestelt, aga seda ei tulnud.
Siis meenutasin ma sinu halastust, Issand, ja sinu tegusid igavikust alates, sest sina vabastad need, kes sinu peale loodavad, ja päästad nad vaenlaste käest.
Ja ma lasksin tõusta maa pealt oma appihüüde ning palusin päästmist surmast.
Ma hüüdsin appi Issandat, oma Issanda Isa, et ta mind ei jätaks maha viletsuse päevil, abituna ülbete meelevalda: „Ma ülistan lakkamata sinu nime ja laulan tänades!”
Ja mu palvet võeti kuulda. Jah, sina päästsid mind hävingust ja võtsid mu ära kurjast ajast.