Eestikeelne Piibel 1997
Õpetussõnad 15 Rõõmus süda teeb näo rõõmsaks, aga südamevalus pekstakse vaim rusuks.Apostlite 8 Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.
Rooma 4 Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema sinu sugu.”
Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda.
Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat
ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud.
Seepärast see arvestatigi talle õiguseks.
Aga et see arvestati talle õiguseks, ei ole kirjutatud üksnes tema pärast,
vaid ka meie pärast, kellele see samuti arvestatakse, sest me usume temasse, kes äratas surnuist üles meie Issanda Jeesuse,
kes loovutati meie üleastumiste pärast ja äratati üles meie õigekssaamise pärast.
Juudit 2 Kaheksateistkümnendal aastal, esimese kuu kahekümne teisel päeval, kõneldi Nebukadnetsari, Assuri kuninga kojas, et ta maksab kätte kõigile maadele, nagu ta oli ütelnud.
Ja kuningas kutsus kokku kõik oma teenrid ja kõik oma suurnikud ning andis neile teada oma salanõu. Ta avaldas oma kindla otsuse hävitada täielikult kõik need maad.
Nemadki arvasid, et on vaja hävitada kõik need inimesed, kes ei olnud tema käsku täitnud.
Ja sündis, kui ta oli nõu pidanud, et Assuri kuningas Nebukadnetsar kutsus oma sõjaväe ülempealiku Olovernese, kes oli temast järgmine mees, ja ütles talle:
„Nõnda ütleb suurkuningas, kogu maailma isand: Vaata, sa pead minema siit minu palge eest ja võtma kaasa mehed, kes usaldavad oma jõudu, sada kakskümmend tuhat jalameest, ja hulga hobuseid koos ratsanikega - kaksteist tuhat -
ja pead siis minema kõigi maade vastu läänes, sest nad ei ole kuulda võtnud minu käsku.
Ja kuuluta neile, et nad hoiaksid valmis mulla ja vee! + Väljendiga 'Hoidke valmis muld ja vesi!' tuletasid anastavate maade valitsejatele meelde, et nende kohus on kanda hoolt Pärsia sõjaväe argivajaduste eest. Sest oma vihas lähen ma nende vastu ja katan kogu maapinna oma sõjaväe jalgadega ning annan nad sellele rüüstata.
Nende haavatud täidavad siis nende orud ja ojad ning jõgi on täis nende laipu.
Ja nende hulgast võetud vangid viin ma maailma igasse äärde.
Sina mine nüüd ja valluta mulle kogu nende ala, ja kui nad sulle alistuvad, siis jäta nad mulle nende karistuspäevani!
Aga sõnakuulmatuile ärgu su silm heitku armu, vaid lase neid tappa ja riisuda kogu maal, mille sa vallutasid!
Sest nii tõesti kui ma elan ja minu kuningriik on võimas: mis ma olen ütelnud, seda ma teen oma käega!
Sina ise aga ära astu üle mitte ühestki oma isanda käsust, vaid tee täpselt nii, nagu ma sind olen käskinud, ja ära viivita seda tegemast!”